Kõikide üle 40 € tellimuste puhul on pakiautomaati saatmine tasuta!

Kõikide üle 40 € tellimuste puhul on pakiautomaati saatmine tasuta!

    • Ostukorvis ei ole tooteid.

Värskete võrsete (tõusmate, pisirohe) kasvatamine kodus on lihtne ja põnev viis oma toidulaua mitmekesistamiseks. Selleks ei ole vaja aeda ega erilisi oskusi. Piisab seemnetest, kasvatusalusest, sobivast kasvupinnast, veest ja valgusest. Võrseid saab kasvatada aasta ringi ning olenevalt taimeliigist on esimene saak valmis juba 5–14 päevaga. Mõne liigi kasvatamine võtab kauem aega.

Mis on võrsed ja miks neid süüa?

Võrsed ehk mikrovõrsed on noored taimed, mida süüakse varajases kasvufaasis, tavaliselt pärast idulehtede avanemist või esimeste pärislehtede ilmumist.

Võrsed sisaldavad sõltuvalt taimeliigist vitamiine, mineraalaineid ja mitmesuguseid bioaktiivseid taimseid ühendeid. Neis on kuni 40 korda rohkem toitaineid, kui täiskasvanud taimedes. Seega võib julgelt öelda, et võrsed on toitaineid täis superkangelased.

Lisaks toitainetele pakuvad võrsed erinevaid maitseid ja tekstuure. Redisevõrsed on kergelt vürtsikad, hernevõrsed magusad ja krõmpsuvad ning brokolivõrsed mahedama maitsega.

Mida on võrsete kasvatamiseks vaja?

Võrsete kasvatamiseks vajad:

  • Seemneid, mis sobivad võrsete kasvatamiseks.
  • Kasvatusalust, näiteks madalat potti või spetsiaalset võrsete kasvatamise alust.
  • Kasvupinnast, näiteks biomulda, kookosmulda või kanepimatti.
  • Puhast joogivett seemnete niisutamiseks ja kastmiseks.
  • Valgust ja sobivat temperatuuri, et taimed saaksid kasvada.

Kasvatusalusel võiksid olla äravooluavad, et liigne vesi ei koguneks juurte ümber. Eriti mugav on kasutada kahte alust: ülemises kasvavad võrsed ning alumise kaudu saab neid kasta.

Milliseid seemneid valida?

Võrseid saab kasvatada köögiviljade (brokoli, kapsas, peet, jne.), teraviljade (nisu, rukis, tatar, jne.), maitsetaimede (basiilik, koriander, jne.) ja kaunviljade (munguba, hernes, läätsed, jne.) seemnetest. Kõik seemned ei sobi võrsete kasvatamiseks. Näiteks kartuli, tomati, paprika ja baklažaani võrseid ei tohi toiduks kasutada, sest need võivad sisaldada mürgiseid ühendeid. NB! Toidu- ja aianduskauplustes on müügil seemned, mis on pärit erinevatest riikidest ja paljudelt tootjatelt. Seemned, mis on müügil toidupoodides ei pruugi olla võrsete kasvatamiseks head, kuna need on mõeldud kuumusega töötlemiseks ja seetõttu võivad sisaldada patogeene. Aianduskauplustes müüdavad seemned on mõeldud väliskeskkonnas täisealiste taimede kasvatamiseks ja nad on enamus juhtudel kaetud keemilise kapsliga. Idandamiseks mõeldud seemned võiksid olla puhtad, orgaanilised seemned. Kõige kindlam on soetada seemneid, millel on EU mahemärg sertifikaat.

Plantose seemned on spetsiaalselt mõeldud idandamiseks ja võrsete kasvatamiseks. Need on laboris testitud ja kontrollitud ning ei sisalda kolibakterit (E.coli) ega salmonellat. Idanemiseks ja võrsete kasvatamiseks spetsiifiliste seemnete kasvatajad hoolitsevad selle eest, et nende seemned oleksid väga puhtad – see tähendab, et need ei sisalda kahjulikke baktereid ega muid patogeene, mis võivad tärkamiskeskkonnas areneda. Kõik seemned meie poes on tunnustatud lisaks EU mahemärgiga.

Võrsete kasvatamine samm-sammult

1. Valmista kasvatusalus ette

Pese kasvatusalus enne kasutamist hoolikalt puhtaks.

Täida see umbes 2–3 cm paksuse kasvupinnase kihiga. Kui kasutad biomulda või kookosmulda, niisuta see ühtlaselt. Kasvupind peab olema niiske, kuid mitte läbimärg. Kanepimati kasutamisel aseta matt alusele ja niisuta see vastavalt tootja juhistele.

2. Valmista seemned ette

Enamik väikeseid seemneid, näiteks brokoli ja redis, ei vaja enne külvamist leotamist. Suuremaid seemneid, näiteks hernest võib enne külvamist umbes 8–12 tundi puhtas vees leotada. See aitab seemnetel ühtlasemalt idaneda. Pärast leotamist kurna ja loputa seemned.

3. Külva seemned

Jaota seemned ühtlaselt kasvupinnale. Võrsete kasvatamisel külvatakse seemned tihedamalt kui tavaliste taimede kasvatamisel, kuid need ei tohiks moodustada paksu üksteise peale kuhjunud kihti. Vajuta seemned õrnalt vastu niisket kasvupinda, et neil oleks pinnasega hea kontakt. Külvitihedus sõltub seemne suurusest ja taimeliigist. Sobiva koguse leidmiseks kasuta meie külvitiheduse tabelit, mis põhineb Plantose kasvatamiskatsetel.

4. Lase seemnetel idaneda

Enamiku võrsete kasvatamisel võib külvialuse esimesteks päevadeks katta kaane või teise alusega. See aitab säilitada niiskust ja loob idanemiseks sobivad tingimused. Kontrolli seemneid iga päev. Vajaduse korral niisuta kasvupinda, kuid väldi liigset vett. Enamikule liikidele sobib idanemiseks toatemperatuur, ligikaudu 20–24 °C. Seemnete idanemis eajal võid lisada ka kattele raskuse.

5. Anna võrsetele piisavalt valgust

Pärast idanemist vajavad võrsed kasvamiseks valgust. Aseta kasvatusalus valgesse kohta, näiteks aknalauale. Pimedamal aastaajal on abiks taimelamp. Kunstliku valguse kasutamisel sobib paljudele võrsetele ligikaudu 12–16 tundi valgust ööpäevas. Kui võrsed kasvavad pikaks, peenikeseks ja kahvatuks, on üheks võimalikuks põhjuseks vähene valgus, aga see ei vähenda nende maitseomadusi.

6. Kasta ja jälgi kasvamist

Kasvamise ajal peab kasvupind püsima ühtlaselt niiske. Kõige mugavam on kasta võrseid altpoolt. Selleks vala veidi vett alumisele alusele ja lase kasvupinnal niiskust imada. Seejärel eemalda üleliigne vesi. Kastmise sagedus sõltub temperatuurist, õhuniiskusest, kasvupinnast ja taimede suurusest. Seetõttu kontrolli kasvupinda iga päev, mitte ära kasta üksnes kindla graafiku järgi. Liigne niiskus ja halb õhuringlus soodustavad hallituse teket. Hoia kasvatusalus puhtas, õhurikkas kohas.

7. Korista saak

Enamik võrseid on koristamiseks valmis umbes 6–14 päeva pärast külvamist. Mõnel taimeliigil kulub selleks kuni kolm nädalat või kauem. Saaki saab koristada siis, kui idulehed on avanenud ning võrsed on saavutanud soovitud suuruse. Soovi korral võib oodata esimeste pärislehtede ilmumiseni. Lõika võrsed puhaste kääride või terava noaga veidi kasvupinnast kõrgemalt. Söödavaks osaks on vars ja lehed, mitte juured ega kasvupinnas. Kõige värskemad on võrsed kohe pärast koristamist.

Kui tihedalt seemneid külvata?

See on natukene ka tunde küsimus. Külvamise tihedus sõltub seemne suurusest ja kaalust. Oleme aru saanud, et veidi oleneb see ka valgusest ja kasvatuspinna niiskusest – kui pikaks ja peeneks võrsed parasjagu kasvavad. Panime kirja meie enda tehtud katsetused Plantose seemnetega. Lisasime allpool olevasse tabelisse kolm erinevat mõõtu: 10x10cm, 14cm diameetriga kasvatuspotile ja 24x50cm võrsete alusele. Kui Sul on kodus oma kasvatausalus, siis saad nende järgi orienteeruda. Ja kui Sinust saab juba supervõrsekasvataja, siis saad seemneid oma tunde järgi külvata!

Kuidas eristada juurekarvu hallitusest?

Võrsete kasvatamisel võib seemnete ja juurte ümber tekkida valge õrn karvastik. Sageli on tegemist täiesti loomulike juurekarvadega.

Juurekarvad:

  • Kasvavad juure vahetus läheduses.
  • On tavaliselt ühtlased ja valged.
  • Ei ole iseenesest märk hallitusest.
Võrsete juurekarvad

Hallitus:

  • Võib levida seemnete, kasvupinna ja taimede vahel.
  • Võib moodustada ebaühtlaseid vatitaolisi kogumikke.
  • Sellega võivad kaasneda ebameeldiv lõhn, limasus või taimede lagunemine.

Kui märkad hallitust või kahtlustad mikrobioloogilist riknemist, ära võrseid söö. Viska kahjustunud kasvatusaluse saak ära ning puhasta alus enne järgmist külvi hoolikalt.

Kuidas võrseid säilitada?

Kõige parem on lõigata võrseid vahetult enne söömist. Kui soovid saaki pikemalt säilitada, aseta koristatud võrsed puhtasse karpi ja hoia külmkapis temperatuuril kuni 4 °C. Võrsed säilivad sõltuvalt taimeliigist ja hoiutingimustest tavaliselt umbes 5–7 päeva. Pese neid puhta joogiveega vahetult enne söömist. Kui võrsed muutuvad limaseks, tekib ebameeldiv lõhn või märkad riknemise tunnuseid, ära neid tarvita.

Võrste kasulikkus

Kuidas võrseid toidus kasutada?

Võrseid saab lisada peaaegu igale soolasele toidule. Meie lemmikud:

  • Võileivad ja wrap’id: herne-, päevalille- või redisevõrsed.
  • Salatid: brokoli-, rukola- ja redisevõrsed.
  • Supid: lisa värsked võrsed vahetult enne serveerimist.
  • Munatoidud: sinepi- või brokolivõrsed.
  • Riisi- ja pastaroad: päevalille- või redisevõrsed.
  • Magustoidud: punase kapsa ja linavõrsed

Erinevaid võrseid kombineerides saad toidule lisada nii mahedaid kui ka vürtsikamaid maitseid. Vaata ka meie kodulehe retsepte.

Võrsete söödav osa

SÖÖDAV OSA: vars ja lehed. Need lõigatakse kasvupinnalt maha, kui esimesed taime pärislehed hakkavad ilmuma.

Kui Sa tahaksid ise proovida väikseid vitamiinirohkeid võrseid kasvatada, siis meie e-poest leiad valiku erinevaid seemneid. Kui sa pole varem võrseid kasvatanud, alusta ühest lihtsamast liigist, näiteks redisest või brokolist.


Allikad:

– Z. Xiao, G.E. Lester, Y. Luo, Q. Wang. Assessment of Vitamin and Carotenoid Concentrations of Emerging Food Products: Edible Microgreens.
– Z. Xiaoa, E.E. Codlingc, Y. Luoa, X. Noud, G.E. Lestera, Q. Wan. Microgreens of Brassicaceae: Mineral composition and content of 30 varieties.
– M.C. Kyriacou, Y. Rouphael, F. Di Gioia, A. Kyratzis, F. Serio, M. Renna, S. De Pascale, P. Santamaria. Micro-scale vegetable production and the rise of microgreens.
– M. Renna, V.M. Paradiso. Ongoing research on microgreens: nutritional properties, shelf-life, sustainable production, innovative growing and processing approaches.
– WebMD
– Nutritiondata.self.com