Tihti loeme ajakirjandusest sõnu, mille mõisted jäävad meile arusaamatuks. Kogusime kokku hulga sõnu, et leiaksid siit selgituse.
Toidu ja toitainetega seotud mõisted
Toit (food) – toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või
töödeldud kujul.
Toiduaine (foodstuff) – taimse või loomse, üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga saadus või toode,
mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida ning mida süüakse iseseisvalt või sellest valmistatakse
roogi.
Roog (dish) – toit, valmistatud toiduainetest külm- ja/või kuumtöötluse teel.
Toitaine (nutrient) – toidu koostisaine (valgud, lipiidid, süsivesikud, vesi, vitamiinid, mineraalained), mida
organism kasutab kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks ja teisteks organismi talitluseks
vajalikeks ülesanneteks.
Makrotoitained (macronutrients) – toitained, mille ööpäevane vajadus on kümnetes ja sadades
grammides (valgud, lipiidid, süsivesikud, vesi).
Mikrotoitained (micronutrients) – toitained, mille ööpäevane vajadus on mikro- ja milligrammides
(vitamiinid ja mineraalained).
Valgud (proteins) – toitained, mis koosnevad kas ainult aminohapetest või aminohapetele on lisaks ka
muid komponente (näiteks süsivesik, fosfor jne).
Toiduvalkude bioväärtus (protein biological quality) – toidu asendamatute aminohapete rohkus ja
nende inimkeha valkudele võimalikult lähedane vahekord.
Aminohapped (amino acids) – aminorühma sisaldavad orgaanilised happed, mis jagunevad
asendamatuteks (inimorganism neid ei sünteesi ja peab saama toiduga) ja asendatavateks (inimorganism
suudab neid ka ise sünteesida).
Lipiidid (lipids) – ühendid, mis inimorganismi mõttes jagunevad lihtlipiidideks ehk triglütseriidideks
(rasvad), liitlipiidideks (nt fosfolipiidid) ja kolesteriidideks (tsüklilised lipiidid) ja milles on esindatud kolme
tüüpi rasvhapped: küllastunud, mono- ja polüküllastumata rasvhapped.
Triglütseriidid (triglycerides) – glütserooli ja kolme rasvhappe estrid, millest koosnevad neutraalsed
rasvad.
Rasvad (fats) – triglütseriidide segu. Kuna toiduenergia lipiidide puhul tuleb praktiliselt kogu ulatuses
toidurasvadest, siis kasutatakse tihti nii lipiidide kui ka toidurasvade endi kohta ühest väljendust „rasvad”.
Asendamatud rasvhapped (essential fatty acids) – polüküllastumata rasvhapped, mida inimorganism
ei suuda ise sünteesida (alfa-linoleenhape ehk oomega-3- ja linoolhape ehk oomega-6-rasvhape) ja mida
peab saama toiduga.
Transrasvhapped (trans fatty acids, TFA) – rasvhapped, mis tööstuslikult võivad tekkida vedelate
taimerasvade ja piimarasvade osalisel hüdrogeenimisel, kuid neid leidub teatud toitudes väikestes
kogustes ka looduslikult.
Kolesterool (cholesterol) – tsükliline küllastumata alkohol, rasvalaadne ühend, mis on inimorganismi
loomulik ja vajalik komponent.
LDL-kolesterool (low density lipoprotein) – madala tihedusega lipoproteiin, mille põhiülesanne on
transportida kolesterooli maksast kudedesse.
HDL-kolesterool (high density lipoprotein) – kõrge tihedusega lipoproteiin, mille põhiülesanne on
kolesterooli tagasitransport kudedest maksa.
Süsivesikud (carbohydrates) – orgaanilised ühendid, mille alla kuuluvad toitainetena tärklis ja erinevad
suhkrud, aga ka need süsivesikud, mis otseselt ei ole toitained (nt enamik kiudaineid).
Suhkur (sugar) – kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi (nn lauasuhkur),
aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (mono- ja disahhariidide nagu glükoos,
fruktoos, laktoos, maltoos) kohta.
Lisatavad suhkrud (added sugars) – suhkrud, mida lisatakse toidule töötlemise ja/või valmistamise
käigus.
Glükeemiline indeks (glycaemic index, GI) – toitude standardiseeritud järjestamisviis vastavalt nende
mõjule söömisjärgsele veresuhkru tasemele, mis iseloomustab veresuhkru taseme muutust 50 g toiduaine
söömisel võrreldes standardiga.
Glükeemiline koormus (glycaemic load, GL) – glükeemiliste süsivesikute kogus tavapäraselt tarbitavas
toiduportsjonis, mis on korrutatud toidu glükeemilise indeksiga ja jagatud 100-ga.
Kiudained (fiber) – peamiselt süsivesikulised ained, mida inimkeha seedeensüümid ei lõhusta, kuid
mis lõhustatakse osaliselt seedetrakti mikroobide poolt (tselluloos, hemitselluloos, inuliin ja pektiin,
mittesüsivesikuline ligniin jt).
Vesi (water) – värvuseta, lõhnata ja maitseta vedelik, mis kuulub kõigi organismide koostisesse ning mille
saamine on elu säilimise eeltingimus.
Vitamiinid (vitamins) – kõrge bioaktiivsusega, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised
ühendid, mis on hädavajalikud elutegevuseks, kuuludes peamiselt ensüümide koostisesse ja reguleerides
seeläbi elulisi biofunktsioone.
Organismi põhibioelemendid (basic human bioelements) – keemilised elemendid (süsinik, vesinik,
hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel), mis moodustavad 96–98% inimorganismi koostisest ning mille baasil
moodustatakse biomolekulid, raku orgaaniline aine ja kudesid moodustavad ühendid.
Mineraalained (minerals) – inimorganismi talitluse mõttes need anorgaanilised bioelemendid, mida
inimorganism vajab oma toimimiseks ja mis vastavalt toidust vajatavale kogusele jagatakse makro- ja
mikromineraalaineteks.
Bioaktiivsed ühendid (bioactive components) – toidus leiduvad või inimorganismis tekkivad peamiselt
mittetoitainelised ühendid, mis omavad mõju organismi füsioloogilistele protsessidele.
Antioksüdandid (antioxidants) – toiduga saamise mõistes need bioaktiivsed ühendid (sh ka mitmed
toitained, näiteks mitmed vitamiinid), mille üks ülesanne inimorganismis on hoida reaktiivsete osakeste
(põhiliselt reaktiivsed hapniku- ja lämmastikuühendid) füsioloogiliselt vajalikku taset.
Energia (energy) – väljendatakse toitumissoovituste puhul kilokalorites (ka kilodžaulides või
megadžaulides).
Toiduenergia (food energy) – toidus olevatest toitainetest (valgud, lipiidid, süsivesikud) saadav energia,
mis vabaneb nende lagundamisel ja mida organism saab kasutada. Toiduenergia koguhulka loetakse
ka alkoholi lagundamisel ja mikroobide poolt kiudainetest toodetavatest ühenditest inimkeha rakkudes
saadav energia.
Toiteväärtus (nutritional value) – toiduenergia ja toitainete sisaldus 100 grammi või 100 milliliitri kohta.
Toitainetihedus (nutrient density) – iseloomustav näitaja, mis kirjeldab erinevate toitainete sisaldust
teatud ühikus (tavaliselt energiaühiku kohta, näiteks MJ, 100 või 1000 kcal kohta kohta).
Toidu tarbimise muster (dietary pattern, food pattern) – inimese kogu tarbitav toiduvalik.
Toitumissoovitused (nutrition recommendations) – tõenduspõhised soovitused toitumise planeerimiseks,
sealhulgas toiduenergia saamiseks ning makro- ja mikrotoitainete tarbimiseks ööpäevas, rahvastiku
keskmistele rühmadele.
Toidusoovitused (food based dietary guidelines, FBDG) – juhend, mis annab tõenduspõhised soovitused
toitude valikuks ühe ööpäeva lõikes rahvastiku keskmistele rühmadele.
Keskmine toitaine vajadus (average requirement, AR; estimated average requirement, EAR) – toitaine
pikaajaline saamine, mille puhul säilitatakse toitaine soovitatav tase indiviididel ja mis katab vähemalt
poole elanikkonna rühma vajadusest normaaljaotuse korral.
Toitaine soovitatav kogus (recommended intake või reference intake, RI; recommended daily allowance,
RDA; recommended dietary intake, RDI; population reference intake, PRI; reference nutrient intake, RNI) –
toitaine keskmine kogus sõltuvalt vanusest, soost ja füsioloogilisest seisundist, mida inimene peab saama
toiduga ööpäevas ja mille puhul on tõenduspõhiselt näidatud selle vajatav kogus inimorganismi jaoks, et
säilitada hea toitumuslik tase ja tagada antud toitainega seotud füsioloogilised funktsioonid praktiliselt
kõigil (vähemalt 97–98%) tervetel inimestel.
Toitaine hinnanguline vajalik kogus (adequate intake, AI) – hinnanguline soovituslik tarbimismäär
toitainele, juhul kui selle vajalik kogus ei ole riiklikes soovitustes kindlaks määratud.
Tarbimise ülempiir (upper level, UL; upper intake level, UIL ja UL; tolerable upper intake level, TUIL;
tolerable upper level intake, TULI; tolerable upper level, TUL; tolerable upper level of intake, TU) – toitaine
maksimaalne ööpäevane tarbimiskogus kõikidest allikatest kokku, mille puhul ka pikaajaline tarbimine on
veel inimorganismile ohutu.
Tarbimise alampiir (lower intake, LI; lower intake level, LIL; lower threshold intake, LTI) – toitaine
minimaalne ööpäevane tarbimiskogus, millest pikaajaliselt väiksema koguse tarbimine tekitab
inimorganismile terviseriske.
Toidulisand (food supplement) – enamikul juhtudel isoleeritud toitaine või toitainete preparaat või
ka bioaktiivsete ühendite preparaat, mille kasutamise eesmärk on tavatoidu täiendamine ning mis on
inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks.
Rikastatud toit (fortified food) – toit, mille töötlemisel hävinenud toitainete sisaldus on taastatud või
millele on lisatud algsest suurem koguse toitainet eesmärgiga nende toitainete saamist rahvastiku hulgas
parandada.
GMO/ Geneetiliselt muundatud organism (genetically modified organism, GMO) – organism, kelle
pärilikkustegureid on tänapäeva biotehnoloogia abil muundatud viisil, mida looduses ei esine.
GMF/ Geneetiliselt muundatud toit (genetically modified food) – geneetiliselt muundatud organismidest
koosnev, neid sisaldav või neist toodetud toit.
Alkohol (alcohol) – süsivesinike gruppi kuuluv aineklass. Inimesed valmistavad seda käärimise ja sellele
järgneva destilleerimise teel peamiselt taimse päritoluga (suhkruid või tärklist sisaldavast) toorainest ning
inimeste poolt tarbitakse sellest aineklassist vaid etanooli (absoluutne alkohol) baasil valmistatud jooke.
Alkohoolne jook (alcoholic drink) – uimastava ja sõltuvust tekitava toimega jook, mille etanoolisisaldus
on üldjuhul üle 1,2 mahuprotsendi, õlle puhul üle 0,5 mahuprotsendi. Alkohoolsed joogid ei sisalda
sünteetilist, denatureeritud ega mittepõllumajandusliku päritoluga alkoholi.
Punane liha (red meat) – käesoleva dokumendi mõistes veise-, sea-, lamba- ja kitseliha, ei hõlma endas
ulukiliha, jäneseliste liha, kalkuni- ja jaanalinnuliha.
Lihatooted (meat products) – liha töötlemise saadused või selliste töödeldud toodete edasise töötlemise
saadused, mille lõikepind näitab, et tootel puuduvad värske liha iseloomulikud omadused.
Terviseseisundi ja selle seostega seotud mõisted
Kehamassiindeks, KMI (body mass index, BMI) – näitaja, mis saadakse keha massi (kg) jagamisel pikkuse
ruuduga (m2).
Rasvumine (obesity) – üleliigse rasva kogunemine (kui energia tarbimine ületab energiakulu) organismi
ulatuses, mis võib ohustada tervist.
Metaboolne sündroom (metabolic syndrome) – on kompleksne ainevahetushäire, mille puhul esinevad
teatud haigused ja häired korraga: ülekaalulisus, vööpiirkonna rasvkoe hulga suurenemine, rasvade ainevahetuse häired ehk düslipideemiad, kõrgenenud vererõhk, insuliinitundlikkuse langus, organismi
suurenenud vastuvõtlikkus põletikule, organismi suurenenud risk trombide tekkeks.
Mikrofloora ehk mikrobioota (microflora) – mikroorganismide kogum inimese seedetraktis.
Avitaminoos (avitaminosis) – vitamiini kestev täielik puudumine või saamine väga väikeses koguses,
mille tagajärjel on välja kujunenud kliinilised haigustunnused.
Hüpervitaminoos (hypervitaminosis) – vitamiini kestev liigsaamine, mille tagajärjel võivad välja kujuneda
kliinilised haigustunnused.
Hüpovitaminoos (hypovitaminosis) – üldine vitamiinivaegus, mille tagajärjel võivad kujuneda välja
üldised vaegused (näiteks väsimus, vastuvõtlikkuse tõus infektsioonidele jm).
Bioloogiline marker (biological marker) – rakuline, biokeemiline või molekulaarne näitaja, mida saab
mõõta bioloogilises materjalis (inimkoed, rakud, vedelikud).
Näidustatud piiratud toitumine (restricted diet) – tõenduspõhine toitumise piiramine tulenevalt
diagnoositud haigusest, allergiast või muust haiguslikust põhjusest.
Enesepiiratud toitumine (self-restricted diet) – usulisest, veendumuslikust või muust põhjusest
tulenev toitumispiirang (nt meditsiiniliselt mittepõhjendatud gluteenivaba dieet, taimetoitlus jne).
Toiduohutus ja jätkusuutlik tarbimine
Toidu lisaaine (food additive) – keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toitu vastavalt tehnoloogilisele
vajadusele ja eeskirjadele, näiteks riknemise pidurdamiseks, toidu välimuse, struktuuri ja/või
organoleptiliste omaduste parandamiseks.
Vastuvõetav ööpäevane kogus (acceptable daily intake, ADI) – väärtus, mida kasutatakse üldjuhul
lisaainete puhul ja mis näitab aine kogust, mida võib ööpäevas kogu eluea jooksul ohutult tarbida,
arvestatuna kehamassi kilogrammi kohta.
Toidu saasteaine (food contaminant) – toidus sisalduv aine, mida ei ole sinna lisatud taotluslikult ning
mis võib olla ohtlik inimeste tervisele ja muuta toidu kvaliteeti halvemaks.
Lubatav (talutav) ööpäevane kogus (tolerable daily intake, TDI) – mittetoitainelise aine hinnanguline
kogus toidus või joogivees, mida kasutatakse toidu saasteainete korral (v.a pestitsiidide jäägid,
veterinaarravimite jäägid) ja mida võib tarbida igapäevaselt kogu eluea vältel, ilma et see kahjustaks
organismi; väljendatakse kehamassi kilogrammi kohta.
Võrdluskogus (nutrient reference value, NRV; reference intake, RI) – toitumisalase märgistuse eesmärgil
kasutatav vitamiinide ja minaraalainete numbriline väärtus, mis tugineb teaduslikele andmetele andes juhiseid toitaine ohutuks tarbimiseks terve inimese puhul. Lisaks kasutatakse sama mõistet toidu märgistusel energia ja makrotoitainete puhul.
Jätkusuutlik toidu tarbimine (sustainable food consumption) – ohutu ja tervislik toitumine nii koguselt kui ka kvaliteedilt, mille juures arvestatakse ka majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja keskkonnasõbralikku jätkusuutlikkust, eesmärgiks on vähendada prügi teket ja toidu raiskamist ning mitte ohustada bioloogilist mitmekesisust.
Toiduahel (food chain) – toidu valmimine alates kasvatamisest ja tootmisest kuni tarbimise ja jäätmete
tekkimiseni.
Kasutatud allikas:
