Oled seisnud poes, vaadanud seemneid ja mõelnud, et kust see hind võetakse? Mõni seeme on odav ja mõni kulla hinnaga. Kas oled sellele mõelnud, kust see vahe tuleb? Kas me üldse mõtleme seemneid ostes, ei kallimal seemnel võib olla suurem väärtus?
Need on küsimused, mille üle me tavaliselt väga pead ei murra. Poes olles teeme me valiku ning seemnete päritolu ja hinna üle väga ei juurdle. Samuti ei mõtle me riiuli ees sellele, kuidas seemned tegelikult valmivad – kuidas taimed kasvavad, kuidas saaki koristatakse. Lisaks kasvamisele ei mõtle me taimede töötlemisele, puhastamisele, kuivatamisele, idanevuse testimisele, pakkimisele ja transpordile. Poes olles teeme me tihti valiku pakendi kujunduse või varasema kasutajakogemuse järgi.
Ehkki me võime oma süsiniku jalajälje vähendamiseks kasvatada kohalikku toitu, läbivad paljud seemned enne meie juurde jõudmist tõsiseid vahemaid. Seemneid, mida me kasutame idandamiseks ja võrsete (tõusmete) kasvatamiseks ei ole võimalik alati kohalikult talupidajalt saada.
Tegime oma lemmikmodelliga (redis ‘China Rose’) läbi katse, et näha kui palju neid seemneid ikkagi siis korraga mõnest taimest kasvab, kui kaua see aega võtab ja kuidas seemnekoristus käsitööna välja näeb.
Nende fotode põhjal võib igaüks ise teha järelduse, kas seemned on kallid või on neil suur väärtus. Meie Plantoses võtame mütsi maha põllumeeste ees, kes olenemata põuast või vihmast oma taimi armastavad ja nendega palju vaeva näevad. Nii jõuavad seemned meie idandamisnõudesse ja võrsepottidesse.
Mis Sa arvad, kui palju redise seemneid on 15g, 100g, 200g või 500g pakis?
Allpool oleval pildil on taldrikul 15g seemneid.
