fbpx

Kõikide üle 40 € tellimuste puhul on pakiautomaadiga saatmine tasuta!

Kõikide üle 40 € tellimuste puhul on pakiautomaadiga saatmine tasuta!

    • Ostukorvis ei ole tooteid.

Brokoli mikrotaimede kohta on tehtud palju uuringuid. Peale esimesi tulemusi oldi hämmelduses, et nii väikses taimes võib olla nii palju väge. Brokoli kuulub ristõieliste taimede sugukonda. Üks suuremaid ja tulemusrikkamaid uuringuid avaldati 1992 aastal, mil farmakoloog Paul Talalay pälvis rahvusvahelise tähelepanu tõestades, et ristõieliste köögiviljade tarbimine võib vähendada vähki haigestumise riski.

KASU TERVISELE

Brokoli idandid ja võrsed on ühed tervislikumad mikrotaimed.

Talalay viis läbi uuringuid, mille tulemusel leiti, et brokolis (eriti just brokoli mikrotaimedes) leiduval ühendil nimega sulforafaan on päris intrigeerivad omadused! Seda leidub neis taimedes mitteaktiivses vormis, mida nimetatakse glükorafaniiniks. Kui glükorafaniin puutub kokku mürosinaasiga (ensüüm, mis mängib rolli taimede kaitsereaktsioonis), aktiveerub sulforafaan. Väikese mikrotaimede närimisel või purustamisel, suurendab see kehas ensüümide tootmist ja see aitavab kehal mürgiste ainetega, võidelda. Mürgiste ainete alla käivad ka kantserogeensed ained. Mida rohkem me ristõielisi köögivilju purustame, seda rohkem on sulforafaanist kasu. Uuringute järgi on brokoli idandites kuni 100 korda rohkem sulforafaani, kui brokoli täiskasvanud taimes.

Katsed näitavad, et sulforafaani biosaadavus on 82%, mida peetakse kõrgeks. See tähendab, et see imendub kiiresti ja kergesti, võimaldades teie kehal selle eeliseid hõlpsalt ära kasutada

Paul Talalay ise on öelnud: ‘Olen selle uuringu alustamisest saati olnud parema köögiviljarikkama toitumisega. Sööme brokoli mikrotaimi kaks kuni kolm korda nädalas. Naudin neid croissantil koos vähese toorjuustuga.’

Hilisemad sarnased uuringud on näidanud, et sulforafaani võimalikud eelised ulatuvad kaugemale – need võivad aidata ka diabeedi ja autismi ennetamisel ja veresuhkru regulaarimisel. Samuti on uuringtest selgunud, et sulforafaan võib hoida ära põletikku, mis võib põhjustada neurodegenratiivseid haigusi nagu Alzheimeri ja Huntingtoni tõbi. Brokoli mikrotaimed on head ka südame veresoonkonna haiguste ennetamisel.

Muidugi on teostatud uuringud brokoli mikrotaimede kasulikkuse kohta põnevad ja paljutõotavad. Hea on teada, et tervislik toitumine annab meile eelise omada head tervist. Igal juhul tundub aga brokoli pisikeste taimekeste lisamine oma menüüsse suurepärane idee! Nagu on teada, siis idud ja võrsed kannavad endas konsentreeritud kogustes toitaineid, võrreldes täiskasvanud taimega.

Brokkoli idandite võrsete maitse on sarnane suurele brokolile ja tema mikrotaimed on õrnad ja krõmpsuvad. Neis on A, C ja K vitamiine, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda, kaaliumi ja tsinki.

Brokoli idandid

IDANDADA VÕI KASVATADA VÕRSEID (TÕUSMEID)?

Brokolit võib idandada kui ka neist võrseid kasvatada. Ajaliselt ei ole mikrotaimede kasvamisel suurt vahet.

KUIDAS KASUTADA

Lisage need peaaegu igale salatile, võileivale, vrappidesse, smuutidesse. Brokoli idandid on hea lisa iga supi või prae lisandiks.

Kui palju neid siis ikkagi sööma peaks? Erinevad uuringud ütlevad, et 25-140g päevas. Näiteks ühe uuringu tulemusel järeldati, et 20 g brokoli idandeid päevas aitab kaasa seedimisele ja igapäevasele väljutamisele. Meie Plantoses oleme kindlad, et iga väike peotäis meie toidulaual on juba hea täiendus ja samm parema tervise poole 😀

Head isu ja olge terved!

Meie e-poes on saadaval brokkoli maheseemned, mis sobivad nii idandamiseks kui ka võrsete kasvatamiseks.

Brokkoli võrsed

Kasutatud allikad:

Atwell, L. L., Hsu, A., Wong, C. P., Stevens, J. F., Bella, D., Yu, T.-W., Pereira, C. B., Löhr, C. V., Christensen, J. M., Dashwood, R. H., Williams, D. E., Shannon, J., & Ho, E. (2015). Absorption and chemopreventive targets of sulforaphane in humans following consumption of broccoli sprouts or a myrosinase-treated broccoli sprout extract. Molecular Nutrition & Food Research, 59(3), 424–433. https://doi.org/10.1002/mnfr.201400674

Beneficial Effects of Sulforaphane Treatment in Alzheimer’s Disease May Be Mediated through Reduced HDAC1/3 and Increased P75NTR Expression—PMC. (n.d.). Retrieved November 10, 2023, from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5410605/

Dietary Sulforaphane in Cancer Chemoprevention: The Role of Epigenetic Regulation and HDAC Inhibition—PMC. (n.d.). Retrieved November 10, 2023, from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4432495/

Efficacy of Sulforaphane in Neurodegenerative Diseases—PMC. (n.d.). Retrieved November 10, 2023, from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7698208/

Glucoraphanin: A broccoli sprout extract that ameliorates obesity-induced inflammation and insulin resistance—PMC. (n.d.). Retrieved November 10, 2023, from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6261473/

Houghton, C. A., Fassett, R. G., & Coombes, J. S. (2016). Sulforaphane and Other Nutrigenomic Nrf2 Activators: Can the Clinician’s Expectation Be Matched by the Reality? Oxidative Medicine and Cellular Longevity, 2016. https://doi.org/10.1155/2016/7857186

Moon, S.-J., Jhun, J., Ryu, J., Kwon, J. Y., Kim, S.-Y., Jung, K., Cho, M.-L., & Min, J.-K. (2021). The anti-arthritis effect of sulforaphane, an activator of Nrf2, is associated with inhibition of both B cell differentiation and the production of inflammatory cytokines. PloS One, 16(2), e0245986. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0245986

Sulforaphane in broccoli: The green chemoprevention!! Role in cancer prevention and therapy—PMC. (n.d.). Retrieved November 10, 2023, from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7802872/

Sulforaphane Protects against Brain Diseases: Roles of Cytoprotective Enzymes—PMC. (n.d.). Retrieved November 10, 2023, from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5880051/

Sulforaphane treatment of autism spectrum disorder (ASD)—PMC. (n.d.). Retrieved November 10, 2023, from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4217462/

Yanaka, A. (2018). Daily intake of broccoli sprouts normalizes bowel habits in human healthy subjects. Journal of Clinical Biochemistry and Nutrition, 62(1), 75–82. https://doi.org/10.3164/jcbn.17-42